kolmapäev, 11. jaanuar 2017

Jaanuarikuu meediakangelased

<iframe width="560" height="315" src="https://www.youtube.com/embed/7oU-ooqZNk8" frameborder="0" allowfullscreen></iframe>

teisipäev, 21. juuni 2016

Robootika

Meie koolis on palju aineid, mida mujal koolides ei leia. Palju on meil ka igasuguseid nutiseadmeid. Kuid kes veel ei teadnud, siis neid mõlemat ühendab robootika!

Robootika on 11. klassis ja ka kohustuslik nii reaalklassile kui ka loodusklassile, ning ka 5 klassis antakse robootika tundi. Robootika tunde annab õpetaja Tarmo Mäesalu. Minu jaoks oli robootika tund suhteliselt huvitav, nii ehitamise poole pealt, kui ka programmeerimise poole pealt. Kuid kes tahab seda varem kogeda või rohkem, kui tundidest ei piisanud, siis selleks on meie koolis ka robootikaring. Füüsikaõpetaja Elle Klooster juhendab kolmanda kuni viienda klassi õpilasi robootika ringis.

Roboteid ehitatakse Lego Mindstormsi komplektidest ja siis progammeeritakse, kasutades Mindstorm.nxt programmi. Kasutatakse ka EV3 ja Wedo 2.0 baasil roboteid. Robotid võivad olla nii mõnedki asjad või loomad. Piiri paneb ette vaid inimloomus!
Lego kastid robotite ehitamiseks

Juuni alguses külastasin põhikooli robootikaringi ja õpetaja Klooster näitas lahkelt ette, mida nad seal ringis teevad. Algajad ehitavad juhendite järgi, edasijõudnud juba oma ideede kohaselt, aga pearõhk on programmeerimise õppimisel. Sain ka robotitest pilti teha. Ring on tasuline, alustab uue õppeaasta oktoobris ja infot selle kohta saab septembris kooli koduleheküljelt.


Helikopter

Koer


Robotitel on mitu eesmärki. Mõned peavad niisama tõusma, istuma või haukuma vastavalt sellele, kui kaugel keegi temast on, kuni loomade slaalomini ning ka palju keerukamate tegevusteni. Pallide sorteerimine värvi järgi, ruumis olijate kokkulugemine, õhulend, asjade lennutamine teatud kaugusel olevasse kasti ja joont jälgides omapäi sõitmine on roboti jaoks käkitegu, kui vaid õiged jupid küljes ja õige programm peal on.



teisipäev, 14. juuni 2016

3.klasside ujumiseksam

Tallinna Huvikeskus "Kullo" korraldab Tallinna üldhariduskoolide 3. klassidele koolikohustuslikku ujumiskursust.  Kursuse maht on 24 akadeemilist tundi ja selle läbimine on riikliku õppekava järgi kohustuslik. Koolikohustusliku ujumise eesmärkideks on õpilase veekartuse ületamine ning eluks vajaliku ujumisoskuse omandamine.
Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi õpilastel toimus eksam 31. mail. Meie kooli õpilasi õpetasid kaks treenerit - Õnne ja Katre. Eksamil pidi õpilane ujuma 25 m koera, 25 m selili krooli ja 25 m rinnuli krooli. Ujuma pidi ilma abivahendita ja väga hea hinde saamiseks ei tohtinud teha pause. Rääkisime 3.d klassijuhatajaga, kes ütles, et tema klassist sooritasid eksami kõik 21 õpilast, hinded olid erinevad, kuid kõige olulisem on see, et kõik said hakkama. Õpilased on ujumistundide poolt ning kõigile meeldivad need väga.

esmaspäev, 13. juuni 2016

24. veebruar Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis

24. veebruaril peeti Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis vabariigi aastapäeva aktus, et

mälestada päeva, mil ametisse astus Konstantin Pätsi ajutine valitsus ning loodi Eesti

Vabariik.

Aktusel lauldi austuse näitamiseks hümni ning seejärel ka kooli oma hümni. Heisatud

olid nii Eesti Vabariigi kui kooli lipp.

Kuna terve kool kooli aulasse ära ei mahu, peeti aktust erinevatele kooliastmetele

erineval kellaajal, aga siiski samal päeval. Esimesel aktusel osalesid 1.-3. klassid,

nende järel läksid aktusele 4.-8. klassid ja viimastena koos abiturientidega 9.-11. klass.

Aktusel esinesid õpilased lauludega, abituriendid esitasid Elmo Nüganeni filmi

„Nimed marmortahvlil“ põhjal lavastuse, kust toodi kaasõpilasteni väike katkend,

milline oli situatsioon 1918. aastal, kui Eestit kaitsesid ka suures osas noored

gümnasistid. Lisaks laulule ja näidendile esitasid ka kooli õpetajad väikse grupiga

rahvatantsu etteaste, mis pälvis peale esitust õpilastelt suure aplausi.

Peale etteasteid kuulutas direktor välja, et õpilased võivad liikuda koju ning veeta

perega ülejäänud riigipüha koos. Sellele järgnes aulast lippude välja viimine.

Hetk, mil direktor õpilased koju lubas, paistis olevat igale kooliastme õpilasele

meeldivaim ning tõi ka õpetajatele muige näole, nähes, kui rõõmsad õpilased on.

11.b klassireis A.H. Tammsaare kodukohta

1. juunil toimus 11.b klassil reis Anton Hansen Tammsaare kodukohta Albusse, kus

külastati maju ja maid, kus eesti kuulsamaid kirjanikke üles sirgus.

Reisist ei arvatud algselt palju, kuid loodeti, et tuleb põnev ning sisustab päeva ära,

peale mida saab Eesti versus Andorra vahelist vutimängu vaatama minna. Kohale

jõudes oli aga huvi koha vastu juba rohkem tõusnud ning jalgpall oli jäänud

tagaplaanile. Külastati maju, kus elas Anton Hansen oma perega, kus hoiti loomi, kust

saadi vett, kus asus küla kiik ja kus hoiti vilja. Esimesed poolteist tundi oli peamine

küsimus õpilastel omavahel: „Millal saab küll süüa?“ ja kui saadi teada, et on kätte

jõudnud söögiaeg, joosti kiirelt külakiige juurest söögisaali, kus ootas reisil olnud

õpilasi suuremat sorti toidulaud. Peale toidulauda lasid õpilased veerand tundi leiba

luusse ja siis mindi rabateele jalutama. Teekond oli neli kilomeetrit pikk, kuid jalutus

oli päeva üks haripunktidest. Tee peal nägid õpilased rabajärve, kuhu otsemaid sisse

karati. Vesi oli väga soe ning õpilased said rabajärves ujumise kogemuse. Peale

ujumist oli vaid ülesanne kuivaks saada. Peale rännakut jõuti bussi, mis oli meile vastu

sõitnud. Sellega sõideti edasi Nelijärvele, kus taaskord said vaprad rändurid vette

hüpata ja liha grillida. Tagasisõidul Tallinna võtsid õpilased bussi tagumises otsas

laulu püsti ning peeti maha ka väiksemas mõõdus talendivõistlus.

Jõudes tagasi Tallinna, oli kõigil tuju rõõmus ja mõeldi omaette, et vast ei olnudki

kõige halvem reis, kuigi oli võimalus minna Tšehhi.

neljapäev, 9. juuni 2016

Õpetaja Elp jumaldab gümnaasiumi

Jaanuarikuu meedia tiimi lisaülesandeks oli teha Lilleküla õpetajatega intervjuu või  persoonlugu õpetajatest. Valmistasime kasti, kuhu said õpilased panna küsimusi õpetajatele. Ka õpetaja Lemme-Liis Elpile esitati küsimusi ning seetõttu valisingi ka tema oma intervjueeritavaks. Küsisin temalt neid küsimusi, mida õpilased olid esitanud ning lisasin ka paar küsimust, et uurida veel tema kohta.

1. Kui te poleks õpetaja, siis mis ametit te peaksite?
Kindlasti midagi seotud esinemistega ja laval olemisega.
2. Õpetaja amet on vastutusrikas ja kindlasti mitte kergete killast, kuidas sündis see otsus, et saada pedagoogiks?
Lõpetasin muusikaakadeemia koolimuusika eriala, see ongi minu professioon.
3. Kas õpilased pigem annavad või võtavad energiat? Ning kuidas suhtute laiskadesse õpilasetesse?
Võtab ja annab, tasakaal peab ka siin olema. Laisklemine on inimloomuse osa, aga küll elu õigel ajal paika paneb.
4. Olete vahel tundnud et õpetaja amet on ennast ammendanud ning vajate uut väljakutset?
Õpetaja elukutse ONGI väljakutse. Ja selle nautimine...
5. Milline on teie elumoto?
"Kui tahad rahu,valmistu sõjaks" "Ma mõtlen sellele homme"
6. Milline õpilane olite koolis?
Oma arvamusega viieline.
7. Meenuta oma lemmikõpetajat, milline ta oli, mida olete temalt õppinud?
Mulle meeldisid mitmed õpetajad, kuid neid ühendas oma aine täielik valdamine, detailideni ettevalmistatud tunnid ,nõudlikkus, korrektsus,hea välimus. Neid vaadates ja kuulates jäi mulje, et õpetaja olla on midagi erilist.
8. Te õpetate meie koolis ainult ühe päeva nädalas, millega tegelete ülejäänud ajal?
Mul on lihtsam anda üks aadress, uudista sellel koduleheküljel ringi ,saad minu kohta nii mõndagi teada. www.arsis.ee
9. Miks teile meeldib õpetada gümnaasiumi õpilasi? Kas noored on teile midagi õpetanud?
Ma JUMALDAN gümnaasiumi, te mõtlete kaasa,huvitute teemadest, olete loomingulised. See annab minu tööle ka mõtte.
10. Kas te kannate igat kleiti ainult ühe korra?

Haha, mida nemad tähele panevad?!?T e pole pooli kleite veel näinudki...

Artikli autor: KeithJ

Õpetaja Mäe on alati hea laps olnud

Jaanuarikuu meedia tiimi lisaülesandeks oli teha Lilleküla õpetajatega intervjuu või  persoonlugu õpetajatest. Valmistasime kasti, kuhu said õpilased panna küsimusi õpetajatele. Ka õpetaja Kaire Mäele esitati küsimusi ning seetõttu valisingi just tema oma intervjueeritavaks. Küsisin temalt neid küsimusi, mida õpilased olid esitanud ning lisasin ka paar küsimust, et uurida veel tema kohta.

1. Kui te poleks õpetaja, siis mis ametit te peaksite?
Kitsam eriala on mul klimatoloogia ja võiksin töötada ka sünoptikuna. Näeksin end töötamas ka aiandusagronoomi, maastikuarhitektina, sest aiandus on minu teine suur hobi.
2. Miks teile meeldib sööklas korda pidada, kas see käib teie töökohustuste hulka?
Sööklasse sattusin korda pidama seetõttu, et sinna oli vaja õpetajat, kes tunneb praktiliselt kõiki õpilasi. Kuna õpetan 7.-12. klassini, siis tean tõesti kõiki selles vanuserühmas. Lubasin  olla üks aasta, aga nagu ikka on ühest saanud juba mitu. Nii et ma olen seal pigem seetõttu, et keegi peab seal ju olema ja eriti keegi teine seda ametiposti üle võtta ei taha, kuigi olen pakkunud.
3. Kui teilt küsida peast maailmakaarti, siis mis hindele te vastaksite?
Oleneb sellest kui detailselt küsida. Riikidega saaksin hakkama, pealinnasid kõiki küll ei tea, samuti mitte kõiki väikseid saari, jõgesid jne. Piirkonna, maailmajao määraksin ehk ära.
4. Kust on tulnud teie geograafia huvi?
Ei saa öelda, et koolist, sest minu geograafiaõpetaja ei olnud kõige meeldivam inimene. Pidime teksti lihtsalt pähe tuupima, ise sellest aru saamata. Olen ise õpetajana teinud kõike just risti vastupidi kui tema ja üritanud panna õpilased asjadest aru saama. Õppima läksin suurest reisihuvist, sest sellel erialal olid ettenähtud pikad suvised praktikad üle terve tollase NSVL. Valisin kahe eriala- matemaatika ja geograafia vahel ja peale jäi viimane ning ma ei ole seda valikut iialgi kahetsenud.
5. Rääkige mõni naljakas lugu, mis on olnud tunnis ning on näha, et õpilane pole õppinud.
 Eks neid pärleid ole aastate jooksul kogunenud üksjagu. Siinkohal mõned värvikad näited õpilaste vastustest:
"Kui jääaeg tuli, uhus see Eesti ekvaatorist eemale põhja poole."
" Kuna elektrijaamad võivad tekitada ajukasvaja, siis asuvad nad inimvähestes kohtades, seega Kirde-Eestis."
" Pole vaja osta naftat, kui endal on uraani, millest saab hüdroenergiat."
" Tuumajaama lähedus maagile annab eelise kiirele naftatöötlemisele."
" Söe kaevandamisel karjäärides takistavad tammid kalade rännet."
" Tuulikud hirmutavad kalad ära meie vetest."
6. Milline laps oli teie lapsepõlv ning milline õpilane olite koolis?
Olin oma vanematele enda arvates hea laps. Probleeme neile ega endale ei tekitanud. Õppisin neljadele ja viitele, lemmikained olid matemaatika, kehaline kasvatus ja käsitöö.
7. Meenuta oma lemmikõpetajat, milline ta oli, mida oled temalt õppinud?
Mul oli mitmeid lemmikõpetajaid ja kõiki neid iseloomustas see, et nad valdasid oma ainet põhjalikult ja oskasid seda huvitavalt ja innustunult edasi anda. Lisaks sellele olid nad kõik sellised inimesed, kelle tundi sai minna hirmuta, hea huumorisoonega, alati valmis juhendama ja küsimustele vastama, samas nõudlikud, ranged, aga õiglased. Olen samuti üritanud olla selline õpetaja, keda õpilased ei karda, sest parimad õpitulemused sünnivad alati koostöös.
8. Kas õpilased pigem annavad või võtavad energiat? Ning kuidas suhtute laiskadesse õpilastesse?
Nii ja naa, oleneb päevast, klassist. Kokkuvõttes vist ikkagi annavad rohkem kui võtavad, sest noortega koos ei märka aja möödumist ega aastate lisandumist. Olen väga kuri nende õpilaste peale, kes ilmselgelt õpivad alla oma võimete. Ma ei kannata tegelikult laiskust ja seda, et inimesel puudub siht kuhu püüelda.
9. Kas on parem õpetada põhikooli või gümnaasiumi? Miks?
Ei oska öelda, iga vanuserühm on omamoodi huvitav. Mul on õnn jälgida noore inimese sirgumist 7.-12.klassini ehk kujunemist lapsest täiskasvanuks ja see on põnev.

Artikli autor: KeithJ

teisipäev, 7. juuni 2016

Väljasõidud

Seoses kooliaasta lõpuga toimuvad mitmetel klassidel ekskursioonid ja muud väljasõidud, kus saab nautida kooliaasta lõppu ning klassikaaslaste seltskonda.
1. juunil käis 11.b ekskursioonil A.H. Tammsaare muuseumis. Seal tutvustati talusid, mis on Tammsaare ajast, räägiti tema perest ning kõigest sellest, mis tol ajal toimus. Peale ringkäiku tehti ka 4,5 km pikkune rabamatk. 


Fotograaf: TarviL
Kui rabamatk seegi läbitud, suunduti Nelijärvele, kus sai end järves maha jahutada, sest ilm oli tõeliselt palav.
5.b lõpetas kooliaasta laevareisiga Naissaarele, kus sõideti ratastega ringi, peeti piknikku ning puhati rannas. Reis meeldis õpilastele väga.

12. klassid väljasõitudel ei käinud, sest nad tegelevad eksamite ja gümnaasiumi lõpetamisega.