kolmapäev, 30. detsember 2015

Kuidas jõulutaat esimest ja teist klassi külastas

21. detsembril toimusid meie koolis esimese ja teise klassi jõulupeod.

Kell üheksa hommikul kogunesid aulasse esimeste klasside lapsed oma vanemate ning õpetajatega. Alustuseks lauldi paar laulu, mis meelitas kohale ka muheda jõuluvana. Tema saabumine tekitas lastes palju-palju elevust ning nii mõnigi kord tuli kavalusi välja mõelda, et nende keskendumine üritusele tagasi suunata. Õpilased esinesid erinevate lauludega ning 1.d klassi poiss Timo mängis jõulutaadile lõõtspilli.

                                                 Fotograaf: IrisMÜ


Jõuluvana luges ette päkapikkude kirja ja kuna kingid olid eelnevalt juba klassi viidud, siis oli ka jõulutaadil aeg pärast väikest ringmängu teiste laste juurde minna.

Kahe tunni pärast toimus aulas teiste klasside jõulupidu, mis osutus samuti väga meeleolukaks. Lapsed esitasid näidendeid nagu oma ala tõelised proffesionaalid ning laulsid. Esinesid ka plokkflöödimängijad ja kaks poissi, kes käsitsesid väga osavalt kahte puhkpilli ja olid esinemiseks ka oma muusikaõpetaja üllatuskülalisena kaasa võtnud.
                          
                                                   Fotograaf: IrisMÜ


Pärast kõiki vahvaid ettekandeid jagas jõulutaat igale klassile nende kingikoti ja jällegi oli tal aeg lahkuda. Pärast pidu olid kõik lapsed, nende vanemad ja õpetajad väga rahul ja läksid rõõmsalt koju jõule pidama.







Kõiki pilte saab näha siit: http://public.fotki.com/kasem2gi/1-klassi-julukontsert/  
ja siit: http://public.fotki.com/kasem2gi/2-klassi-julukontsert/

Videod näeb siit: https://www.youtube.com/channel/UCXd6xMdM81QrdkUo5WG-1jA

Artikli autor: IrisMÜ

teisipäev, 29. detsember 2015

Põhikooli jõulupidu



Esmaspäeval, 21. detsembril toimus 5.- 8. klasside jõulupidu, mille raames toimus ka igaaastane Playbox'i võistlus. Etteasteid hindas õpetajatest koosnev žürii ning valiti ka publiku lemmik. Oli heameel kuulda, et kõlasid nii eesti- kui ka ingliskeelsed laulud. Kohtunikud kommenteerisid, et selle aasta konkurents oli tihe ning kõik etteasted olid omamoodi head.


6.c (Fotograaf: AnetteK)

7.c (Fotograaf: AnetteK)
 Sel aastal pälvis esimese koha 6.c klass, kes esitas ansambel Kõrsikute laulu “Valss”. 6.c etteaste ajal võis tunda, et laval on tõelised meelelahutajad. Teiseks jäi 8.c klass, kes palju esimesele kohale alla ei jäänud. Nende esituses kõlas Violina, Genka ja Kene Verniku lugu “Toakärbes”. Kolmandale kohale jõudis 7.c klass, kelle esitusest jäi meelde väga huvitav valgusega mängimine ja selle kasutamine. Nad esinesid mitme loo remix'i saatel: Skrillex - “Burial”, Dj Fresh – Dibby Dibby Sound ning Orelipoiss - “See alles jääb”.

I koht (Fotograaf: AnetteK)

II koht (Fotograaf: AnetteK)

III koht ja publiku lemmik (Fotograaf: AnetteK)
Etteasted lõppenud, selgitati välja ka publiku lemmik, kelleks sel aastal osutus 7.c klass. Peale Playbox'i korraldati lõbus mäng, kus pidi igast klassist osalema üks õpilane. Mäng oli lihtne: mängujuhid ütlesid eseme nimetuse ning see tuli igal õpilasel tuua lava ette lauale. See, kes viimaseks jäi, langes mängust välja. Näiteks öeldi: “Nüüd tuleb siia tuua kõrvarõngas.” Mäng kestis, kuni alles jäi vaid üks õpilane. Selleks osutus 6.b esindaja.

Siis aga muutus aula üheks suureks diskoruumiks, Jõulupidu lõppes tantsuga. 
Esitusi saab järele vaadata siit.
Pilte saab vaadata siit.

neljapäev, 24. detsember 2015

Selle aasta võrkpalliturniir lõppes 12.l võiduga

Teisipäeval, 22. detsembril toimus gümnaasiumi võrkpalliturniir, mille võitis edukalt 12.l klass.
Mängud algasid kell 8.30 ja kestsid kella üheni. Juba turniiri alguses oli kuulda toetavate klassikaaslaste kaasaelamisi ja hüüdeid. Igal klassil olid omad trumbid varuks ning paljud mängud olid üsnagi tasavägised.

Kahest alagrupist jõudsid finaali 10.b, 11.b, 12.r ja 12.l. Finaalimängud möödusid suure vaeva ja pingega, lisaks õpilastele elasid oma klassile kaasa ka õpetajad.
Lõplik esikolmik:
3. koht  10.b
2. koht  12.r

1. koht  12.l

3.-1. koha võistkonnad
Fotograaf: IrisMÜ


Kommentaar ürituse korraldajalt, kes oli ka 1. koha võistkonnast, kommentaar ka 2. koha võistkonnaliikmelt

Kõik fotod siin

Artikli autor: MaeA



Vaheaeg


Nagu me kõik kindlasti teame, on käes vaheaeg ning me kõik oleme äärmiselt õnnelikud selle üle. Eriti rõõmustab meid aga see, et nüüd on talvine vaheaeg pikem kui eelnevatel aastatel. Kiire küsitluse käigus selgus, et umbes pooled õpilased siiski ei tea, miks sedasi on, kuid kõik on väga õnnelikud, et on aega rohkem puhata.
Haridus- ja teadusministeerium on otsustanud pikendada 2015/2016 õppeaasta talvevaheaega 10. jaanuarini, seisab ministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsleri Mart Laidmetsa vastuses Euroopa Parlamendi saadiku Yana Toomi kirjale. «See võimaldab ka õigeusklikel perekondadel 7. jaanuaril jõulusid üheskoos tähistada,» seisab kirjas.
Õpilased, kes isegi ei teadnud, miks vaheaeg pikem on, peavad seda õiglaseks, et kõik saaksid tähistada jõule. Kuid leidus ka neid inimesi, kes arvasid, et kui ennemgi hakkama saadud sellise korraldusega, siis miks nüüd järsku peavad kõik õpilased sellepärast mõni päev tavapärasest kauem suvel koolis olema. Lohutuseks võin öelda, et leidub ka neid koole, kus ei ole kehtestatud lisa vaheaja nädalat.

Mõnes mõttes on see vaieldav teema, jah, saame aru, kõik tahavad kauem puhata, kuid mille pärast see vajalik on? Isegi põhiseaduskomisjon ei toetanud õigeusu jõulude muutmist riigipühaks.

Artikli autor: AgnesCatrénP

Intervjuu rulluisutajatega

Pia Marii Leht ja Katariina Vainsalu on meie kooli 4.a klassi õpilased, kes käisid Vilafranca del Penedese linnas ilu-rulluisutamise võistlustel. Võistlused toimusid 04.- 06. detsembrini.

Võisteldi üksikkavaga ja võistlejaid oli nii Eestist, Hispaaniast kui ka Prantsusmaalt. Esindatud oli 14 rulluisuklubi ligikaudu saja võistlejaga. Tegime nende tublide tüdrukutega väikese intervjuu.

1. Kuidas te sattusite ilu-rulluisutamise trenni?
 Pia:”Mu emale tuli üks päev meilile kiri Rullest spordiklubist kutsega trenni. Nii mõtlesin, et kutsuks ka Katariina endaga uude trenni järele proovima.”
Katariina: “Jah, nii see juhtus.”

2. Rullest on klubi, kus te treenite?
“Jah”

3. Mitu korda nädalas te treenite?
“Kolm”

4. Kuidas näeb välja teie igapäevane treening?
Katariina:”Terve trenn oleme me uiskudel. Kui juhtub nii, et treenerit alguses pole, hakkame ise trenniga peale ja kui treener tuleb, siis hakkab tema meile harjutusi näitama. Kindlasti harjutame me trennis veel kavu.”

5. Kuidas teil läks võistlustel Hispaanias ja kuidas te end esinedes tundsite?
Koos: “Olime natuke närvis.”
Katariina: “Mina sain 4. koha, mis on päris hea.”
Pia: “Mina sain 9. koha, millega olen ka rahul.”


6. Kui palju võistlejaid oli teie grupis?
“12.”

7. Kui kaua te tahaksite veel tegeleda ilu-rulluisutamisega?
Katariina: “Nii kaua, kuni saan täiskasvanuks”
Pia: “Nii kaua, kui on üldse võimalik.”

8. Kas te tahaksite tegeleda sellel spordialal kunagi maailma tipptasemel?
“Jaa, sest see spordiala on tõesti äge!”

Fotograaf: Külli Vainsalu




Selliseid tublisid mudilasi tuleb kindlasti kiita heade sporditulemuste eest. Soovime neile jõudu ja jaksu edaspidiseks.

kolmapäev, 23. detsember 2015

Jooga

Sellel aastal oli esimest korda Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi valikainete hulgas jooga, mida said valida kümnenda klassi õpilased. Jooga õpetaja on Karoli Tsarski. Viisime läbi küsitluse kümnendate klasside seas, millised muljed on neile jäänud joogatundidest. Küsitletuid on kakskümmend, viis noormeest ja viisteist neiut.

1. Miks valisite valikaineks jooga?

Kõige populaarsem vastus oli, et jooga tundus huvitav ja taheti proovida midagi uut, teistsugust ning põnevat.

2. Kui palju teadsite varem joogast?

Joogaga varasemalt kokku puutunud olid vähesed. Mõned üksikud olid varasemalt tegelenud joogaga ja nii mõnigi oli kuulnud või näinud joogat telekast ja internetist. See võis olla järjekordne põhjus, miks õpilased valisid jooga, et tõsta oma teadlikkust.

3. Kas tunnid on praktilised või teoreetilised?
 
Tunnid on nii praktilised kui ka teoreetilised. Üle nädala on praktilised.

4. Mida olete omandanud tundidest?

Õpilased on siiani õppinud värvide mõju inimesele. Samuti ka muusika mõju tšakratele, mis omakorda mõjutab inimest ja tema tujusid. Ja samuti saadi teada, et jooga pole ainult võimlemine, kuigi tundides on tehtud ka mitmesuguseid füüsilisi harjutusi.

5. Muljed esimesest tunnist.

Üldine mulje joogatundidest on positiivne. Mõnel üksikul on probleemiks see, et joogatund on päeva lõpus ning peale rasket koolipäeva on raske keskenduda. Muljed õpetajast on positiivsed. Nii mõneski õpilases on tärganud suurem huvi jooga vastu tänu just õpetaja Tsarskile.


Küsisime ka paar küsimust õpetaja Tsarskilt endalt.

1. Kaua olete tegelenud joogaga? Kaua õpetanud?

Kui ma olin 9. klassis, siis kirjutasin klassi lõpuraamatusse, et ma ausõna kunagi hakkan joogaga tegelema. Kuna tegelesin aktiivselt aga kergejõustikuga, siis esimest korda jõudsin joogasse alles ülikooli ajal. Käisin spordiklubis erinevates joogatundides. 5 aastat tagasi aga jõudsin Mehikosse kahekuusele joogakursusele, kus avastasin, et ei olnud joogaga üldse tegelenud, sain teada, et jooga käib meie meeles, kuid mina olin teinud nö lihtsalt trenni. Sealt edasi hakkasin joogat põhjalikumalt õppima ning praktiseerima ning 2 aastat tagasi läbisin ka intensiivse õpetajate kursuse, pärast mida olen joogat aktiivselt õpetanud.


2. Mida kursus endast sisaldab?


 Joogakursus sisaldab päris suures osas teooriat, seda just esimesel poolaastal, sest enne, kui me saame teha praktikat, on vaja aru saada, mida me teeme, miks me teeme ja kuidas joogat üldse õigesti teha. Vastasel juhul ei ole praktika efektiivne. Kuid just teisel poolaastal on lisandumas oluliselt rohkem ka praktikatunde, mis on füüsiliselt jõuetekohased igaühele, lõdvestavad, tasakaalustavad ja rahustavad.


3. Kuidas saavad hakkama õpilased?


Seda tuleb õpilaste käest küsida. Mina olen lihtsalt tänulik ja õnnelik, kui nad tundi tulevad ja jooga vastu natuke huvi tunnevad.

4. Kas jooga on pigem hobi või eluviis?


See oleneb sellest, kui sügavale keegi sellega minna tahab. Mõni eelistab ehk teha ühe tunni päevas mati peal erinevaid harjutusi ja tema jaoks on see piisav joogapraktika ehk hobi. Kui joogat sügavuti õppida, siis mõistame, et mati peal paar tundi erinevate kehaasendite võtmine on väga väike osa joogast. Joogateadus sisaldab väga palju infot ja soovitusi, kuidas üldse universumi mõista ja elu elada ning kes on joogast huvitatud, proovib joogat praktiseerida 24h päevas, kaasata seda oma igapäevaellu ja tegevustesse. Iga tegevuse saab muuta joogaks ning ka magades saab joogat praktiseerida.


Kahju on ainult see, et joogat pole saanud varem valida ja hoiame pöialt, et järgmise aasta kümnendikel oleks taas see võimalus olemas.


Artikli autor: AnnabelM

teisipäev, 22. detsember 2015

Gümnaasiumi jõulupidu

17 detsembril kell 19.00 toimus kooli aulas 9.-12. klasside jõulupidu. Korraldajatel oli mõeldud välja hoogne algus, milleks oli mäng „Arva ära laul, muidu ei saa punkti”. Mängu panid kinni 12.l klass, mida esindas Danek Kullerkupp. Laulud, mida pidi arvama, olid kõik eesti laulud.
Peale mängu esines Elis Soodla lauluga „Stay with me”. Järgmisena esines meile kandlel Gerda Nurmeots. Peale imeilusaid esinemisi mängisime mängu „Tähed muusikas”, mängu põhimõte seisnes selles, et projektoriga näidati meile 6 kasti, millest üks oli avatud ja klass, mis tundis laulu selle ühe sõna järgi ära, pidi seda laulma hakkama. Kui aga ei tuntud kohe ära, siis küsiti klassidelt erinevaid küsimusi ja selle kaudu sai avada veel sõnu laulust. Mängu võitjateks osutus 9.b klass.
Mõne hetke pärast peale mängu lõppu tuli jõuluvana, jagas õpetajatele kingitusi ja küsis luuletusi. Viimaseks õhtu osaks oli viktoriin.

Aula ukse taga kuuse kõrval istus ka jõuluvana, kellele sai põlve peale istuda ja pilti teha, seda võimalust kasutasid paljud. Õhtu oli kõigi jaoks väga tore ja meeldejääv.

Fotograaf: AgnesCatrénP 

Mõningad pildid nähtaval siin
Video jõulupeost saadaval siin

Artikli kirjutas: AgnesCatrénP

pühapäev, 20. detsember 2015

Jõululaat

Neljapäeval, 17. detsembril toimus jõululaat, kus müüdi hulganisti piparkooke ja muid maiustusi. Eriliselt suurt tähelepanu pälvisid väiksed ise tehtud päkapikud.



Fotograaf: AnetteK

Teisel vahetunnil, kui laat alguse sai, oli läbipääs esimese korruse koridoris väga raskendatud, sest ostjaid oli kogunenud tohutul hulgal. Algkooli õpilastest kuni õpetajateni olid tulnud uurima, mis sel korral on laadalistel oma lauale pandud. Ülimalt rõõmus oli näha, kuidas müüjate klassikaaslased promovad oma kooliõdede või vendade tooteid.


Fotograaf: AnetteK
Fotograaf: AnetteK


Kolmandal vahetunnil oli rahvast veidikese vähemaks jäänud, kuid osturalli käis veel põgusalt edasi.
Sel vahetunnil püüdsin kinni ka õpetaja Tiina Vau, kellega rääkisin lühidalt laadast.


1. Kes korraldab koolis laatasid?
“Kõik kolmanda klassiõpetajad aitavad kaasa.”

2. Kas väiksed ootavad laatasid pikisilmi, et saaks ükskord juba asju müüa?
“Jah, ootavad väga. Registreerijaid oli seekord nii palju, et pidime kaks õpilast mahutama ühe laua taha, et kõik ikka koridori ära mahuks.”

3. Kas müüjad vahetuvad iga laadaga või on kõik need samad?
“On selliseid, kes tõesti iga kord näeb vaeva ja võtab osa. On ka neid, kes üks kord teevad ja mitu korda ei tee ja siis mõnikord ikkagi tuleb jälle laadale asju müüma.” 

4. Kas Teis ei tekita veidi muret, et koridoris on suur ummik?
“Ei, pigem mitte. See on ajutine, kestab see ju ainult kolm vahetundi ja pealegi lastele väga meeldib ringi sagida.” (naeratab)

5. Mis toode oli teie jaoks seekord kõige meelepäraseim?
“Kirju koer. Klassika.”






Fotograaf: AnetteK


Pärast laata küsitlesin Victoriat, Mirellet ja Mirtelit, kes on kõik 3.c klassi õpilased ja kes laadast osa võtsid. Mirelle ja Mirtel on peaagu et igal laadal osalenud, kuid Victoria jaoks oli see esimene kord. Tüdrukud ütlesid, et osalevad laatadel, sest neile väga meeldib vahelduseks koolis ka midagi muud teha. Kogu möll ja tragimine vahetundides teeb koolipäeva palju põnevamaks ja ägedamaks. Sel korral müüsid tüdrukud ise tehtud piparkooke, müslimaiustusi, viineripirukaid ja komme. Nende sõnul on peamisteks ostjateks esimeste klasside õpilased, vanemaid põhikooli õpilasi ja gümnaasiumi õpilasi oli vähem. Nende kolme tüdruku jaoks polnud rahadega arveldamine sugugi raske ja said kõik peast arvutamisega hakkama.



Fotograaf: AnetteK


Ukseaknad

Meie koolis on kombeks, et juba üsna pikalt enne jõule kaunistatakse klasside ukseaknad. Iga klassi ülesandeks on jälgida, et oma koduklassi aken oleks ilus ning samuti ka ülejäänud klassiruum. Klasside aknad on kõik väga huvitavad ja omapärased, kaunistusi leidub seinast-seina, kõigile midagi meeldivat. Kaunistused loovad hubase ja jõululise meeleolu.
Mõningad aknad: 





Fotograaf: AgnesCatrénP
Artikli kirjutas: AgnesCatrénP

laupäev, 19. detsember 2015

Jõulumeeleolus kool

Üle poole detsembrikuu on juba möödas ja kohe-kohe on algamas vaheaeg. Kahjuks ilmad on olnud vihmased ja hallid ja nii mõnelgi puudub jõulutunne. Kuid mitte meie kooli õpilastel, sest meie kool on väga jõululiselt kaunistatud.
Algklassi korrusel seisab suur kuusk, aknad on kaunistatud õpilaste poolt, koridori akende peal ripuvad õpilaste oma valmistatud linnukesed. Ka õpetajad on vaeva näinud kaunistamisega, klassiruumid on täidetud erinevate dekoratsioonidega.

Küsitlesime ka õpilaste ja õpetajate arvamust jõulude kohta.
1) Kuidas meeldivad koolis olevad jõulukaunistused? Mis eriti meeldib?
2) Kas sul on kodus ka kaunistatud? Kui jah, siis kuidas on kaunistatud?

Sonja (7.a)
1) Meeldivad mõndade uste peal olevad kaunistused ja akendel.
2) Kodus väheke on kaunistatud, kuusk jne.

Õpetaja Artma
1) Väga meeldivad ja eriti fuajees „elavad oksad” ja laste tehtud linnud nende peal ning tuled. Igal pool akende peal on ka väga ilusad kaunistused. Meeldivad rohkem isetehtud kaunistused kui poest ostetud.
2) Igal juhul kaunistan, kuid veel ei ole jõudnud. Kuuse toon ka tuppa, kuigi lapsed ei ole enam väikesed, aga ikkagi on tore. Käisin koolitusel ka, kus õppisin kuusemunade tegemist, teen neid juurde veel jõuludeks.

Andra (9.b)
1) Ei meeldi, igavad, võiks rohkem sädeleda ja tulekesi võiks ka rohkem olla. Ja koolis on väga külm, mitte hubane.
2) Jah, mul on kodu kaunistatud, sädeleb ja on hubane ja soe ja on palju küünlaid ja kuusk ja advend küünlad ja päkapikusokid.

Õpetaja Meškenaite
1) Väga ilus ja hubane on kaunistustega. Meeldivad väga ukseakendel kaunistused. Endal klass ka kaunistatud. Meeldivad ka linnud akendel ja kuuse peal õpetajate toa ees.
2) Kodu on kaunistatud. Peaaegu igas toas on kuusk. Suures toas kõige ilusam ja säravam. Akende peal on tuled ja kujud. Ripuvad jõulusokid. Välisuks on kaunistatud erksiniste led- tulukestega.

Kaidi (11.b)
1) Kooli koridorid võiksid olla rohkem ehitud, kuid mõned klassid on päris ilusasti ära kaunistatud ning loovad jõulumeeleolu.

2) Kodus on kõige rohkem kaunistuseks tuled trepi peal, seintel jne. Muidugi on ka kuusk.

Õpetaja Artma lemmik kaunistus koolis: 
Fotograaf: AgnesCatrénP

Artikli autor: AgnesCatrénP


Teisi fotosid koolist vaata siit

Päkapikutund

17. detsembri viienda tunni ajal toimus aulas 4. klasside õpilastele liikumistund, mille korraldas õpilasesindus. Alustuseks oli ergutav rebasetants, mis pakkus õpilastele palju nalja ja ärevust. Sellele järgnes ajalehemäng, kus lapsed olid paarides ning pidid ajalehe peal tantsima. Mõne aja pärast pandi muusika kinni ja vaadati, kas paarilised ikka veel on mõlemad paberi peal. Ning siis murti paber pooleks ja jätkati tantsimist. Paberit murti nii kaua, kuni selgusid võitjad, kes suutsid kõige väiksema paberi peal koos püsida. Kolmandaks mänguks oli lastele mõeldud kalamehemäng, ja kuna õpilasi oli palju, siis rõhutati neile, et kogu mäng on aususe peale, kes tunneb, et läks köiele pihta, läheb ise ringist välja. Järgmiseks mänguks oli toolimäng, kus mõeldi ka lastele erinevaid ülesandeid, näiteks keerutage ennast edasi liikudes. Eelviimaseks mänguks oli karumäng, mis meeldis eriti õpetajatele. Karumängus jutustati lastele lugu, mida nad pidid paarilisega järele tegema, mäng haaras ning samas nõudis tähelepanu- ja kuulamisoskust. Lõpetuseks tehti lastele veel üks hoogne tants, mis neile ka väga meeldis.

Küsitlesime ka korraldajaid:
1) Kust pärines selline idee? Õpilasesindus oli varasemalt korraldanud selliseid üritusi ja kuna lastele see eelnevalt oli meeldinud, siis otsustasime ka sel aastal korraldada. See on hea vaheldus väikestele koolitundide asemele.
2) Mille järgi valisite just neljandad klassid? Alguses tahtsime teha ka kolmandatele, aga kuna neile ajaliselt ei sobinud, otsustasime võtta neljandad klassid. Ning neile ei oldud ammu midagi korraldatud.
3) Kus on pärit teie väga toredad mängud? Erinevatest raamatutest, enda ammustest klassiõhtutest ning laagritest.

4) Kas oli keeruline sellist üritust korraldada ja kas kõik möödus plaanipäraselt? Sellise ürituse puhul ei ole midagi väga võimalik ette plaanida, kõik tuleb iseenesest ning kõik on läinud plaanipäraselt.
Küsimustele vastas Liisa Kivistik.

videot võimalik vaadata siin: Päkapikutund
Ning pildid on leitavad siin: Pildid

Fotograaf: AnnabelM
Fotol paremalt Katherin Paas, Liisa Kivistik ja Anna-Maria Rebane

Artikli autor: AgnesCatrénP

Kõige jõululisem õpilane

Lähenevate jõuludega on õpilased hakanud käima jõululisemalt riides. Detsembrikuu meediatiimile jäid paljud õpilased silmad, eriti algklassiõpilased päkapikumütsides, kuid erilist tähelepanu äratas õpilane Joonas Liivrand oma kampsuniga.

“Jõululisem”

Joonas kõnnib mööda koolimaja,
märkab, koridoris rohkem ehteid vaja.
Joonas mõtles ja otsustas,
end jõululisematesse riietesse loksutas.
Ühel päeval teda päkapikk märkas,
Joonasele auhinna andmise soov tal tärkas.
Joonas saigi šokolaadi maitsva,
pahade laste eest kaitsva.
Nii Joonasest saigi poiss see,
kes kõige jõululisemalt käib koolis sees.

Fotograaf: AnnabelM

Artikli autor: AnnabelM

neljapäev, 17. detsember 2015

Reis põhjanabale

14. detsembril kell 17.00 toimus meie koolis filmiõhtu, kus ühiselt vaadati jõulufilmi "Polaarekspress". Film räägib poisist, kelle maja eest läheb jõulupühadele eelneval õhtul mööda salapärane rong, mille peale minnes saab poiss osa maagilisest reisist põhjapoolusele. Filmi sõnum on selles, kui tähtis on uskuda jõuluimedesse, päkapikkudesse ja jõuluvanasse lapseeas ja kuidas pahatihti jõuluusk suureks kasvades tasapisi kaob. Filmis on hästi välja toodud see, kuidas grupitööd tehes toime tulla. Ei tohi vaid endale mõelda, vaid peab ka teistega arvestama. Kuigi film on just kui suunatud mudilastele, sobib see vaatamiseks kogu perele.

Fotograaf: AnetteK
Olenemata sellest, et inimesi oli filmiõhtul loodetust vähem, oli õhus tunda mõnusat ja hubast atmosfääri, Meie kooli ÕE kohvikust sai osta filmi kõrvale ka snäkki, sealhulgas popkorni ja erinevaid saiakesi.

Küsisin korraldajatelt ka tagasisidet. Nad jäid filmiõhtuga rahule. Kõik osalejad lahkusid õhtul pigem naeratus näol kui tundega, et oli raisatud poolteist tundi oma elust. Negatiivseks pooleks jäi aga osalejate vähesus. Järgmisel aastal üritust korrates ootaks kindlasti suuremat osavõttu.

kolmapäev, 16. detsember 2015

Tähtsaim on osavõtt!

Kolmapäeval, 9. detsembril toimus Gustav Adolfi gümnaasiumis põhikoolide vahel korvpallivõistlus, kus mängisid omavahel GAG ja Tallinna Lilleküla gümnaasium. Meie kooli jaoks jäi mäng nutuseks, sest poolajale läksime 5-25 kaotusega ning lõppseisuks jäi 11-39 GAGi kasuks. Teine mäng Tallinna Mustamäe gümnaasiumi ja TLG vahel lõppes seisuga 9-49. Oli palju pallikaotusi rünnetel ning paistis, et suhtlus polnud just kõige parem. Siiski andsid individuaalselt kõik mängijad endast parima ja üritasid lõpuni minna. Teise mängu ajal oli juba näha, kuidas mängijad väsisid ning hakati tegema rumalaid vigu.

Fotograaf: CarlA

Tiimi vaimsele toele, 11. klassi õpilasele Joonasele, jäid meie tiimist kõige rohkem silma Kennert ja Karl. Samuti lisas ta, et poistele võiks korvpalli põhitõdesid veel veidi korrata, kuid siiski olid meie poisid tublid, sest nad suutsid visata sisse üle 10 punkti.

Fotograaf: CarlA

Mängija Kennert kommenteeris, et nad ei kasutanud oma viskevõimalusi ära ja ei läinud rünnakutega lõpuni. Halvasti ei saa aga midagi öelda, sest kõik andsid endast maksimumi. Kohtuniku tööga jäi ta enamasti rahule, kui siis ainult teises mängus vilistas paaris kohas vea, kus seda poleks pidanud tegema.

Fotograaf: CarlA




Artikli autor: CarlA

Seis!

Oli tavaline reede, kui vahetunni ajal klassi kiirustasin. Lisasin veidi kiirust, kui äkki peatas mind algklassi õpilane sõnadega, et koolis ei tohi joosta.

Lähemalt asja uurides selgus, et iga vahetund on algklassi korrusel korravalvuriteks neli või rohkemgi õpilast, kes hoiavad koridoris korda. Korravalvurid vahetuvad iga päev, andes kõigile õpilastele võimaluse olla korrahoidja. Mis klassi õpilased on järgmine päev korrahoidjad, sõltub sellest, kes õpetajatest on koridori korrapidaja. Korravalvurit on kerge eristada teistest õpilastest, kuna tal on seljas helkurvest.

Korravalvuri kohustuseks on jälgida, et kaasõpilased käituksid korralikult. Kui õpilased ei käitu vastavalt nõuetele, on korravalvuril õigus keelata ja teha korrarikkujale märkus. Kui oled ise korrarikkuja ja jooksed vahetunni ajal, siis pead ise olema valvuriks.

Selle suurepärase mõtte peale tulid meie kooli algklasside õpetajad üheskoos. Idee sai alguse sellest, et algklassi õpilasi on kokku ligikaudu 300 ja lastel on ikka kombeks vahetunnis mängida ja joosta. Et seda kontrolli all hoida, mõtlesidki nad välja sellise väikese süsteemi.

Koridori peale on tehtud ka toredad meeldetuletavad märgid, kuidas tuleks käituda.

Fotograaf: AnnabelM
Fotograaf: AnnabelM
Rohkem märke saab näha:  http://public.fotki.com/AnnabelM/

Artikli autor: AnnabelM


Pop-up kohvik iSmile

Kaks esmaspäeva järjest on toimunud meie koolis Pop-up kohvik. Kohvik oli avatud II korrusel 3.,4. ja 5. vahetunnil.
Sel esmaspüeval oli viimane päev proovida neid maitsvaid küpsetisi. Ürituse korraldajaks ja läbiviijaks oli meie kooli õpilasesindus.
Paljud õpilased on nurisenud, et miks meie koolis toimub nii vähe üritusi ja just selle vastu võitlevadki meie õpilasesinduse liikmed. Ürituse eesmärgiks oli koguda võimalikult palju raha, et saaks korraldada veel rohkem ja veel uhkemaid üritusi. Pop-up kohviku tulu läheb tänavu jõulupeo korraldamiseks.


Plakati kallal nägi vaeva Iris Maria Übner.

                                               Fotograaf: AnnabelM

Õpilasesinduses on liikmeid enamikest klassidest, alates kaheksandast. Ürituse  idee väljapakkujaks ja korraldajaks oli Adreanne Kallas. Abiks ja kaaskorraldajateks olid õpilasesindusest Helen Vilo ja Margaret Rooste ning ka teised õpilasesinduse liikmed.


Sel nädalal sai kohapeal maitsta nii soolaseid kui magusaid küpsetisi. Valikus olid muffinid, viineripirukad, marjakook kirsside ja maasikatega ning õuna-maasika kohupiimakook. Hinnadki olid taskukohased .
Pirukaid ja kooke küpsetasid õpilasesinduse liikmed ise.


“Marjakook”

Fotograaf: AnnabelM
                                                              
“Viineripirukad ja muffinid”

Fotograaf: AnnabelM
“Kohupiimakook”

Fotograaf: AnnabelM

Neid küpsetisi nähes tekkis endal ka soov proovida ning marjakook viis keele alla. Kiitused kokkadele!
Peale minu oli ka teisi maiustajaid ning suure tähelepanu pälvis Pop-up kohvik ka õpetajate seas.

“Õpilased maiustamas ja ostmas”

Fotograaf: AnnabelM
Forograaf: AnnabelM

Fotograaf: AnnabelM