Tänapäeva nutimaailm

Me elame 21. sajandil ja on täiesti tavaline, et peaaegu kõigil inimestel on olemas nutitelefon või mõni muu nutiseade. Eriti populaarsed on need seadmed noorema põlvkonna hulgas, tihti jääb mulje, et nad ei suudagi muud moodi enam elada. Mina arvan, et see on tõsine probleem meie ühiskonnas ning nutiseadmete tähtsust igapäevaelus tuleks mõnevõrra vähendada.

Nutiseadmed toovad kaasa tõsise sõltuvuse. Avalikus ruumis on tihti näha, et noored on nägupidi nutitelefonides. Väiksemad mängivad mänge ning suuremad jälgivad sotsiaalmeedias toimuvat. Muidugi võib aegajalt ajaviiteks mängida või jälgida erinevaid uudiseid, kuid mina arvan, et seda ei tohiks teha sõna otseses mõttes kogu aeg. Samuti võib pidev nutiseadmetes olemine kahjustada inimese suhtlemisoskust päriselus. Inimestel kaob ära loominguline mõtlemine ja loogiline asjadest arusaamine.

Nutiseadmete heaks pooleks on kindlasti info hea ja kiire kättesaadavus.  Näiteks, kui sul on vaja otsida koolitööks  mõnda valemit või aastaarvu, saad sa selle kiirelt välja otsida oma telefonist. Sellises olukorras on täiesti normaalne kasutada nutitelefoni, kuna see on kasutamine vajaliku info kättesaamise eesmärgil.

Mina arvan, et nutiseadmeid tuleks kasutada väiksemal määral ja ainult tõelisel vajadusel. Eriti tuleks vähendada noorte ja laste hulgas nutitelefonide kasutamist ning pigem pakkuda neile rohkem loovtegevust, mis kindlasti aitaks neil paremini asjadest aru saada ning tuleks nii kasuks nende arengule.

Artikli autor: HannaL

JOOGA kui valikaine

Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis on kümnendal klassil võimalik teiste huvitavate valikainete seast valida ka jooga. Hetkel õpib joogat 26 õpilast, kellel tundub olevat ka siiras huvi jooga vastu.

Selleks, et üldse joogat õppida, tuleb kõigepealt teha endale selgeks teooria – miks ja kuidas joogat kasutada. Seda on õpilased teinud juba peaaegu terve esimese poolaasta. Teisel poolaastal tuleb rohkem praktika tunde, kus õpilased saavad oma teadmisi rakendada. Joogat õpivad nii tüdrukud kui ka poisid. Kuigi ühiskonnas peetakse seda rohkem naiste alaks, siis tegelikult oli see algselt mõeldud ainult meestele. Jooga aitab naistel leida endas mehelikkust. Laiemas tähenduses on jooga täppisteadeus, mis annab inimestele julgust ja energiat. Joogat saab kasutada igas eluvaldkonnas. Kui koolis ei lähe mõnel perioodil nii hästi, siis võib kasutada joogat, et asjadest paremini aru saada. 

Artikli autor: HannaL

11. klasside esimesed kollokviumid

Veebruari algusest saadik on üheteistkümnendad klassid alustanud vaikselt tegelemist uurimistööga.  15.- 19. veebruar toimusid juba ka esimesed kollokviumid, milleks pidi valmis tegema ajakava ning ka kirjanduse loetelu. Küsisime mõnelt õpilaselt, millised on nende muljed kollokviumist:

Kirke Pentsa (11.r) Esialgu oli vägagi hirmutav, sest ma ei kujutanud ette, mida oodata, ja keegi ei öelnud ka, mis seal juhtuma hakkab. Seal olles aga sain aru, et kõik on tõsiselt ainult selleks, et ma enda tööga järje peal oleks, mitte et minu tööd halvustada ega kritiseerida. Mul aidatakse seal enda töö kindlasti õigeks ajaks valmis saada.

Jekaterina Žilkina (11.b) Kollokviumi juhiks oli Tiina Vau.  Kõikide õpilaste juhendajaid polnud kahjuks kohal ning kindlasti oleks saanud rohkem häid nõuandeid, kui juhendajad oleks kohal olnud. Kollokvium ise läks väga hästi, töö oli kõigil korralikult tehtud ning ka 2 punkti sai  teenitud. Kõik möödus pingevabalt, aga järgmist kollokviumit  ilmselt tuleks rohkem karta, kuid kui töö ilusti tehtud, siis pole midagi.

Andrei Totšilin (11.b)  Õhkkond oli väga sõbralik, õpetajad tegid palju nalja ja seetõttu närv kadus kiiresti ära. Kollokviumi juht oli Helve Pääro, kes küsis palju küsimusi töö kohta ja aitas soovitustega.

Maria Dolgova (11.r) Minu kollokviumi juht oli meie kooli direktor Jaan Paas. Ta oli enamjaolt muheda ning sõbraliku olekuga, küsis küsimusi ja andis paljuski nõu, mida paremini/teisiti teha. Oli tunda, et kõigil oli närv sees, seda väljendas pidev ning lausa piinlik vaikus ja tõsine ilme näol. Kuid kollokviumi lõppedes ei saanud ma kohe üldse aru, mispärast olin ma nõnda pabistanud.

Mai-Liis Meriloo (11.b)  Ma olin algul päris närvis kollokviumi pärast, kuid sain positiivse üllatuse, sest see oli nii mitteametlik. Meil oli väga tore kollokvium ja ka kollokviumi juht, kes rääkis väga palju ning me ise ei pidanud eriti midagi rääkima. Kui me oma kavasid ja kirjanduse loetelusid näitasime, siis juht  ütles, mis oleks võinud olla teisiti.  Kokku kestis meie kollokvium 30min ja kõik said oma 2 punkti, isegi kui kellelgi kava ja kirjandus väga valesti vormistatud või valesti tehtud oli, tähtis oli see, et need on olemas. 

Artikli autor: HannaL

Eestimaa viktoriin

18. veebruaril kolmanda tunni ajal toimus aulas 10-12. klassidele Eestimaa viktoriin. Küsimusi oli igast valdkonnast, kõik seotud Eestiga: kultuur, riigitegelased, ajalugu, muusika, sportlased jne

Küsimusi oli ka Eesti aasta mees- ning naisartistide kohta, aasta looma, linnu ja isegi Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi õpetaja Eva Hanni saavutuste kohta lauatennises.

Kokku oli viktoriinis 30 küsimust ja need olid koostanud õpetajad Annika Vilu, Tiina Vau, Marje Nurk, Indrek Läns ja Ago Viigipuu.

Viktoriini tulemused sai teada juba reedel, 19. veebruaril televiisorist. Võitjaks tuli 11.r klass. Parimate tulemuste saavutajaid ootab ka auhind, mille nad saavad kätte trimestri lõpukogunemisel.

Artikli autor: CarolyU

Südameterohke sõbrapäev

Reedel,  12. veebruaril tähistasime koolis sõbrapäeva. Terve kool oli kaunistatud värviliste südametega, mis tekitasid kogu  päevaks hubase ja rõõmsa tunde.  Kohe hommikul said nii õpilased kui ka õpetajad endale numbri ning terve päeva sai otsida oma südamesõpra ehk inimest, kellel oli sama number.  Sõbrad, kes üksteist leidsid, said minna koos pilti tegema. Väga tore oli näha mõndagi paari, kes üksteist leidsid ja rõõmustasid. Töötas ka sõbrapäeva postkontor, kust oli võimalik saata oma sõpradele šokolaadi või kaarte. Samuti sai sõpradele kinkida kallisid, musisid ja ka muusikapalu, mis neile personaalselt esitati. Kõikide rõõmuks oli koolis ka hubane sõbrapäevakohvik, kust  sai osta head-paremat. Tegevusi jätkus kõigile terveks päevaks ning võrreldes tavalise koolipäevaga oli see kindlasti üks väga eriline ja meeldejääv päev.

Fotograaf: ElisabethV

Fotograaf: ElisabethV

Fotograaf: ElisabethV

Rohkem pilte saab näha:  https://photos.google.com/share/AF1QipM3ZvMPtRY39fFhsjgt4iCyBlocGHH6s2u1EKIBuQo8hv7uoyNd6bg2_g-qZDRSTw?key=OVg4eE0tWDEwdjVwem95R2FhUS1vNm5CNzdwZmd3

Artikli autor: HannaL

VIKTORIIN „NUTIKAS KOOLIPÄEV“ TEINE VOOR

11. veebruaril toimus teist korda aulas Kirjandusklubi poolt korraldatud viktoriin. Tegu oli teise vooruga, kokku on voore neli. Viktoriin pole üldsegi lihtne, vaid päris väljakutset esitav. Kolmandas voorus on plaanis valida välja parimad võistkonnad ning ülejäänud elimineeritakse. 

Viktoriin koosnes jälle kahest osast, esimeseks kirjandusteoste ja autorite äraarvamine, teiseks aja peale raamatupealkirjade ning autorite kokkupanemine, kusjuures valikvastused olid ette antud.

Viktoriini läbiviijateks olid Victoria Jõgimaa ja Emili Eskel.

Artikli autor: CarolyU

Film "Nimed marmortahvlil"

Teisipäeval, 9. veebruaril vaatasid 11. klassid kooli aulas Vabadussõjast rääkivat filmi „Nimed marmortahvlil”.

Kuna veebruar on meie koolis Eesti riigi väärtustamise kuu, siis sobis filmi vaatamine teemaga hästi kokku. Üritus toimus 2. ja 3. tunni ajal ning oli ette valmistatud koostöös ajaloo ja eesti keele õpetajatega. Enne filmi vaatamist juhatas õpetaja Viigipuu teema sisse rääkides sellest, mis filmis toimub ning millest sai alguse eestlaste jaoks väga tähtis Vabadussõda. Filmi vaatamise ajal oli tihti kuulda ja näha publiku emotsioone, sealhulgas ka naeru, ning tundus, et õpilastele film meeldis.

Fotograaf: ElisabethV

11.b klassi õpilase Caroly Utsali arvates oli film hea: „Hästi oli välja toodud sõda, sellega kaasnevad raskused. Sellele oli juurde lisatud ka huumor ja armastus, mis tegi kogu filmi veelgi põnevamaks.”

11.b õpilane Andrei Totšilin ütles järgmist: „Filmi vaadates tekkis tunne, et oleksid nagu teatris, kuna suurem osa kaadritest oli üldplaan. See andis hea ülevaate toimuvast.”

Fotograaf: ElisabethV

Kuna filmi vaatamine oli seotud ka eesti keelega, siis toimus kirjanduse tunnis rühmatöö filmiga seotud teemadel, mida õpilased ise välja pakkusid.

Artikli autor: TarviL

Hommikune üllatus

Kolmapäeva hommikul kooli tulles ootas nii õpilasi kui ka õpetajaid ees üllatus. Kooli väravast sisse tulles oli koolimaja ees harjumatult palju inimesi. Algselt arvasid paljud, et tegu on mõne väiksema klassi ekskursiooniga, kuid siis nähti ka oma klassikaaslasi. Selgus, et koolimaja uks oli lukus ja keegi ei pääse sisse,  paljud õpilased juba  lootsid, et saavad vaba päeva.  Kooli uksed keeras  lahti direktor vaid paar minutit enne tundide algust. Küsinud hiljem, mis siis tegelikult juhtus, saime selgituseks, et kohal ei olnud turvameest, kes tavaliselt uksed lahti keerab. Kuuldud häirekella põhendati sellega, et sööklatöötajad olid oma uksest sisse läinud ning alarm oli tööle hakanud. Kokkuvõttes oli see kahtlemata väga eriline algus koolipäevale.

Fotograaf: CarolyU

Fotograaf: CarolyU

Artikli autor: HannaL

Huvitavad valikained: riigikaitse

Üks meie koolis valitavatest valikainetest on õpetaja Argo Kivi poolt antav riigikaitse, mis on õpilaste seas väga populaarne. Riigikaitse kursuse jooksul võetakse läbi mitmed erinevad teemad : relvastus, topograafia, riviõpe ja palju veel palju muud.

Fotograaf: ElisabethV

Tunnid toimuvad üks kord nädalas ning neid külastavad tihti nii Kaitseliidu liikmed kui ka missioonidel käinud sõjaväelased. Õpetaja korraldab ka kooliväliseid tegevusi, näiteks saavad õpilased laskmas käia ning aasta lõpus paintballi mängida. Kursuse jooksul toimuvad ka mõned laagrid: ellujäämislaager ja proovilaager, mis annab kogemuse lõpulaagriks.

Fotograaf: ElisabethV

Lõpulaager, mis toimub 11. klassi õppeaasta alguses, on kursuse lõpetajaks. Õpilased saavad seal näidata, mida nad on riigikaitse tundides õppinud. Laagris ööbitakse oma jagudega telkides. Laagri jooksul korratakse üle ja õpetatakse tähtsamaid riigikaitsega seotud tegevusi. Laagri lõpus toimub lõpurännak, mis on umbes 12 km pikk.

Riigikaitse kursus annab häid kogemusi, uusi teadmisi ning see on kindlasti üks huvitavamatest valikainetest.

Artikli autor: TarviL
Rohkem pilte saab näha siit: http://public.fotki.com/ElisabethViilas/riigikaitse/

VIKTORIIN „NUTIKAS KOOLIPÄEV“

4.veebruaril toimus aulas kolmanda tunni ajal viktoriin. Korraldajaks oli meie kooli Kirjandusklubi ning viktoriin oli teemal „Nutikas koolipäev“. 
Kirjandusklubi esindajaks oli seekord 6. klass ning nad viisid võistluse läbi 4-5. klasside vahel. 
Mis olid viktoriini teemad?
Esimene osa viktoriinist koosnes erinevatest kirjandusalastest küsimustest. Küsiti nii erinevate teoste kui ka autorite nimesid. 
Teise ülesande sisuks oli pantomiimiga tegevuste ja esemete tähenduse seletamine oma grupikaaslastele. 
Kirjandusklubi on tegutsenud sellest õppeaastast alates ning juhendajaks on Irene Artma. Tema juhendatav 6. klass tuli eelmisel aastal Harjumaa kirjandusvõistlusel kolmandale kohale. 
Tänu nimetatud saavutusele ongi asutatud Kirjandusklubi ning sarnaseid üritusi nagu täna toimus, ootame neilt ka edaspidi.

Artikli autor: CarolyU

Botaanikaaed talvel

Esimesel  veebruaril käis 11.r klass õppepäeval Botaanikaaias. Paljud õpilased olid päris hämmingus, kas tõesti läheme tavel Botaanikaaeda, kuid kohapeal selgus, et seal on kaks väga mugavat ja tubast õppemaja. Hommikul jaotati klass kaheks rühmaks. Esimene rühm liikus palmimajja, kus kõigepealt räägiti veidi fotosünteesist ja selle olemusest ehk kuidas ja millal see looduses toimub. Seejärel toimus ringkäik kasvuhoonetes, kus oli palju erinevaid taimi erinevatest maailma nurkadest. Nii õpiti tundma Hiina-Jaapani, Austraalia ning Vahemere taimi. Rõõmu pakkusid ka papagoid, kes meid valjul häälel tervitasid.

Teine rühm oli samal ajal loodusmajas, kus oli samuti teemaks fotosüntees ja hingamine. Seal uurisid õpilased mikroskoobi abil kloroplastide asukohta ning õhulõhede paiknemist taimedes. Kokkuvõttes jäid õpilased õppepäevaga rahule, sest nad omandasid uusi teadmisi  ja kordasid eelnevalt õpitud fotosünteesi teemat.

Fotograaf: AnettK

Artikli autor: HannaL

Etendus Ekke Moor

Teisipäeval,  2. veebruaril käisid üheteistkümnendad klassid vaatamas EMTA Lavakunstikooli 27. lennu bakalaureuselavastust „Ekke Moor“. Lugu ise oli üsna lihtne. See rääkis noorest poisist nimega Ekke, kes läks maailma rändama, et leida oma õnne. Pärast pikki otsinguid leidis ta lõpuks oma õnne koduhoovist. Etendusse olid põimitud eestlaslikud klišeed ning palju näitlejate poolt edasi antud rikkalikke emotsioone. August Gailiti teose järgi valminud etenduse oli lavastanud Aare Toikka ning see oli valminud  Kuressaare Linnateatri ning VAT Teatri ühises koostöös. Etenduse ajal oli tihti saalist kuulda naermist, mis viitas sellele, et rahvale etendus meeldis. Paljudele õpilastele meeldis eelkõige näitleja Saara Nüganeni poolt esitatud roll, kus tüdruk muretses selle pärast, et tal ei olnud oma pattu. Kokkuvõttes olid peaaegu kõik teatris käinud õpilased etendusega rahul.

Artikli autor: HannaL